Avasta Marienholmi poolsaart - Scandium

Avasta Marienholmi poolsaart

Tere tulemast Marienholmi poolsaarele! See aastakĂĽmneid suletud olnud piirkond avati taas 2022. aastal. Lähiaastatel areneb siia uus elukeskkond koos merevaatega kodude, mängleva maastiku ja kultuurisihtkohtadega. Visiooni järgi võiks poolsaare etteotsa kerkida ka kutsuv SPA-hotell, mis armastatud Haapsalu kuurortvõlud uuel tasemel linnaelanike ja – kĂĽlaliste sĂĽdamesse tooks. Marienholmi poolsaart arendab Scandium Kinnisvara koos 3+1 Arhitektide ja TajuRuum Maastikuarhitektidega. Esimeste kodude ehituse algus on kavas 2023. aastal.

Marienholmi kodud on müügis! Vaata lähemalt: marienholm.com.

Uuri edasi

Poolsaare väärikas ajalugu

Marienholmi poolsaar tänu oma pikergusele kujule ja linnasisesele asukohale on unikaalne paik kogu Läänemere regioonis. Poolsaare tipus asus 19. sajandil sadam, mis juba toona võõrustas prominentseid rigipäid ja kõrgeid külalisi. Ka nimi oli asukohal ilus – Marienholm.

Möödunud sajandil asus poolsaarel võimas kalatööstus, mis 90ndate alguses uksed sulges. 2022. aastal omandas poolsaare Scandium Kinnisvara, kes veel samal suvel varisemisohtlikud hooned lammutas ja piirkonna avalikkusele taasavas.

Marienholmi nime kasutamine on tagasi pöördumine poolsaare algse nime juurde. Kuigi Krimmi holm on olnud kõige populaarsem nimetus 1895. aastast alates, on poolsaare ajalugu siiski sellest vanem. Krimmi holmi moodustavad kaks laidu, mida aastatel 1800–1860 loeti veel Vasikaholmi osadeks.

Kaardil aastatest 1848, 1859 ja 1860 on poolsaarele viidatud ka kui Sadama või Maarja saarele (Hafen oder Marien Insel), mis oli Vasikaholmiga ühendatud teede kaudu. Teed rajati ilmselt seoses uue sadama rajamisega Krimmi holmi tippu 1860. aastal. Vanimateks hooneteks holmil olid 1862. aastal rajatud kõrge viiluga kiviait, millest osa on tänaseni poolsaare tipus säilinud, ning vahimaja. 1884. aastal on poolsaart nimetatud juba Maarja holmiks (Marienholm). 1895. aasta kaardil on juba aga kasutusel uus nimi Krimm – poolsaar nimetati ümber Krimmi sõja (1853–1856) mereblokaadi mälestuseks.

Uus sadam

1860. aastal rajati Krimmi holmile sadam. See lubas esmakordselt Haapsalus randuda suurema süvisega laevadel. Sadamal oli oluline roll Haapsalu arengus – raudtee jõudis Haapsallu hiljem, alles 1905. aastal. Enne seda saabusid külalised kuurorti peamiselt meritsi just siitkaudu. Sadamas ootasid neid voorimehed, kes külalised mugavalt linna viisid.

Kuni teise maailmasõjani randusid Uues-Sadamas nii kala- kui ka reisilaevad. Sadama tähtsus vähenes pärast raudtee valmimist. 1930ndadetel aastatel kajastub ajakirjanduses pilt sadamast, mida viimati süvendati sajandi alguses ning mis ei rahulda enam kohalike vajadusi. Olulisemaks oli kujunenud linnale lähemal asuv Vana Sadam. 1936. aastal planeerisid linna- ja veeteede valitsus hoopis kolmanda sadama rajamist raudteejaama juurde, mis lihtsustaks kaupade edasi transportimist ning oleks ka kohalikele mugavam kasutada. Aasta lõpus aga otsustati siiski Tallinnas Veeteede Valitsuse koosolekul süvendada Vana Sadamat.

Krimmi holmi kalatööstus

Aastatel 1946–1978 tegutses Krimmi holmil Haapsalu Kalakombinaat (aastatel 1973–1978 nimetusega Haapsalu Eksperimentaalne Kalakombinaat), mis oli esimene kalakasvatusega tegelev ettevõte Läänemaal. Lisaks kalakasvatusele töödeldi siin ka pĂĽĂĽtud saaki. 1979. aasta alguses liideti kalakombinaat kalurikolhoosiga „Lääne Kalur” ning kombinaadi varad kanti ĂĽle kolhoosi koosseisu. „Lääne Kalur” asutati 1949. aastal, mil Haapsalu kalurid otsustasid “vabatahtlikult” kolhoosiks koonduda. Kolhoos saavutas oma tippsuuruse 1985. aastal, mil töölisi oli 2114.

Krimmi holm tänapäeval

1986.–1988. aastatel RPI Eesti Projekti poolt koostatud Haapsalu generaalplaani kirjutati linnaarhitekt Tõnis Padu eesvedamisel sisse, et kalatööstus tuleks linnast järkjärguliselt välja viia, kuna see rikkuvat Haapsalu visuaalset ilmet ning tekitavat holmidele viivatel elamurajoone ning sanatooriumite ĂĽmbrust läbivatel tänavatel liiga palju liiklust. Plaan oli kõik „Lääne Kaluri” allĂĽksused (v.a. sadam, laevaremonditsehh ja kontor, mis pidid jääma BĂĽrgermeistri holmile) 1995. aastaks kolida Lihula maantee tööstusrajooni.

„Lääne Kalur” lõpetas tegevuse 1991. aastal ning see jagati kaheks väiksemaks osaĂĽhinguks. Kalatööstus jätkus Krimmi holmil 2005. aastani, mil suleti lõplikult poolsaarel tegutsenud Hako Kalatööstus. Veel samal aastal mĂĽĂĽdi holm Helter Kaubandus OĂś-le (praegune Kroonikeskus OĂś), kes planeeris Krimmi holmile suurt elamurajooni. Viimane plaan ei realiseerunud ja holm jäi ligi viieteistkĂĽmneks aastaks suletult seisma. 2022. aastal ostis Krimmi holmi Scandium Kinnisvara AS, kes asus veel samal aastal lagunevaid hooneid lammutama ja poolsaart uueks elukeskkonnaks ette valmistama.

Veetorn

Poolsaare kohal kõrguv veetorn valmis 1960. aastal. Tõenäoliselt ehitati torn ainult kohalikule kalatööstusele. Veetorni kõrgus on 17 meetrit, põhja pindala on 19,6 m2 ning mahutavus 333 m3.

Foto: Meremuuseum SA

Sadamaait

Uus-Sadama kõrge viiluga sadamaait rajati sadama juurde 1862. aastal vilja hoiustamiseks. 1945. aastal ehitati ait ümber kala soolamispunktiks. Samast aastast alates kuulus ait Haapsalu Eksperimentaalse Kalakombinaadi omandisse. 1950. aastate lõpus lammutati aida kaks ülemist korrust. Tänaseks on säilinud ainult osa aidahoone alumisest korrusest.

Linnalegend räägib, et aida ehitamiseks kasutati linnusest pärinenud kive. Pärast aida ülemiste korruste lammutamist kasutati kive omakorda muudes ehitistes üle linna.

Foto: Meremuuseum SA