Scandium Kinnisvara tegevjuht ja asutaja Maido Lüiste sai üle 12 aasta tagasi aru, mida ta elus teha soovib. Ta astus oma unistuse nimel konkreetseid samme ja leidis endale kaaslase, kes oli temaga samal lainel.
„Enne kui me tegime Scandiumi, olime abikaasaga 40 korterit flippinud töö kõrvalt,“ meenutas Lüiste. Kümme aastat hiljem istume Haapsalus ühes Scandiumi loodud luksuslikus merevaatega korteris, et Lüiste saaks rääkida loo sellest, kuidas 20 000-eurosest algkapitalist ja visadusest kasvas kinnisvaraettevõte, mis viib praegu ellu vahest üht Eesti eksklusiivsemat arendusprojekti.
Esmalt kooli
Kuid kõik ei olnud lihtne. Lüiste kirg kinnisvara, sisekujunduse ja arhitektuuri vastu viis ta üle 20 aasta tagasi esmalt kooli. „Ma nägin pikalt vaeva, käisin kunstikoolis neli-viis aastat, jäin napilt arhitektuurist välja. Siis ma läksin õppima ehitusinseneriks spetsialiseerumisega ehitiste restaureerimisele. Kohe kui kooli läksin, läksin ka praktikale, 19- või 20-aastaselt ehitusobjektile,“ meenutas ta.
Kümnendi alguses 22-aastasena Tapal pioneeripataljonis aega teeninud noorel mehel oli kõik veel alles ees, ainus, mis teda siis motiveeris, oli unistus. Ka teenistus kaitseväes sai valitud unistuse järgi. „Olin pioneeripataljonis ehitusega seotud. Lõhkamised, ehitamised, kõik asjad,“ meenutas Lüiste.
Kui teenistus 2011. aastal lõppes, kandideeris ta järjekordsesse kinnisvarafirmasse praktikale. Lüiste tõdes, et ajastus oli tema puhul väga hea. Kriis oli lõppemas ja kinnisvarafirmad asusid taas täistuuridel tööle. Arendusi kerkis nagu seeni pärast vihma. „Nägin seal, kuidas nullist sajani minna. See oli see aasta, kui suure languse järel hakkasid esimesed uued objektid kerkima. Sain suurepärase arenduskooli. Siis käisin kaks aastat veel Soomes Aalto ülikoolis, õppisin kinnisvara finantsinvesteeringuid,“ selgitas Lüiste, kuidas ta jõudis Capital Milli tööle. „Ja siis seal, töö kõrvalt, hakkasin juba kortereid flippima.“
20 000 eurot ja 12 ruutmeetrit
Oma esimese korteri ostis Lüiste kaks aastat pärast kaitseväge, 2013. aastal. Ta tunnistab, et tal vedas, kuna vanemad toetasid. „Pean tunnistama, et esimese korteri laen tuli perekonnast. Ostsin 12-ruutmeetrise korteri 20 000 euro eest. Müüsin selle aasta aega hiljem vist 30 000-ga edasi. Seejärel võtsin esimese kodulaenu, siis võtsin hüpoteeklaenu ja siis mul oli kolm-neli laenu korraga,“ meenutas ta, kuidas kasutas alguses maksimaalselt pankade pakutavaid laenutooteid ära. Kolme aastaga jõudis ta oma praeguse abikaasaga müüa ja vahetada umbes 40 korterit. See oli verstapost, mille järel asutati Scandium Kinnisvara.
Lüiste eripära oli tema sõnul see, et ta otsis keerulise taustaga kortereid, sest neis võiks olla peidus kõige suuremad marginaalid. „Kui osta kinnisvara ja oodata, et müüa kallimalt, on ka võimalik kasumit teenida. Aga kui ostad väga kehvas seisukorras objekti ja teed sellele põhjaliku renoveerimise – olgu siis sõbra abiga või töömehi koordineerides, nagu mina ühel hetkel tegema hakkasin –, siis võib üsna kindel olla, et saad selle hiljem kõrgema hinnaga müüdud,“ jagas Lüiste näpunäiteid.
Tema keskendus toona kaasomandis olevatele korteritele, pindadele, mis asusid soklikorrusel, ja korteritele, mis olid Tallinnast väljas, kuid mille juurde pääses mugavalt ühissõidukitega. Kuigi praegu on ta suurärimees, arendades uusarendusi, ei ole ta juurtest väga kaugele läinud. „Eelmine aasta ma tegin paar flippi, kui ostsin teiste arendajate käest kortereid. Aga ütleme ausalt, et mul on kaks väikest last, pigem on selle kõigega mõnusam tegeleda siis, kui sul on rohkem aega. Praegu tegelen rohkem ellujäämisega,“ naljatles Lüiste.
Kui sul ei ole midagi, ei ole ka kaotada midagi
See on moto, mille järgi Lüiste noorena tegutses. Praegu on inforegistri andmetel tema vara netoväärtus üle 20 miljoni euro ja riskid rohkem kaalutletud. Kõige olulisem on tema hinnangul leida turult nišš ja selle järgi tegutseda. „Sa saad ratta kiiremini pöörlema, kui sa ostad, paned väärtust otsa, müüd ja kordad tegevust. See ratas hakkab kiiremini käima ja mingi hetk sa tajud, et nüüd pole mõtet kõike kohe müüa, vaid pigem teed jooksvalt juurde, aga hoiad üüriportfelli ka,“ kirjeldas ta.
Täpselt sama strateegia on neil ka Scandiumiga, just mikrokorterid ja üüriobjektid olidki üks Scandiumi tegevuse nurgakive. Praegu on nende hallata 300 üürikorterit. „Meie enda omad on umbes 200. Sel aastal valmib veel sada korterit. Me justkui ühest otsast müüme, aga teisest otsast ka hoiame ja üürime välja,“ rääkis Lüiste.
Kuigi Scandium Kinnisvara asutati kümme aastat tagasi, ei olnud tegu klassikalise arendajaga – Lüiste võttis kaasa koolist saadud tarkuse ja huvi vanu elamispindu taastada. Firma sündis pärast eelmist majanduskriisi, kui nad nägid turul uusi võimalusi, vanu või poolikuid kinnisvarapindasid. Ettevõtte algusaastatel keskenduti suuresti rekonstrueerimist vajavate hoonete, sealhulgas pankrotipesade omandamisele ja kordategemisele.
Eesti arendajate segasummasuvila
Eesti kinnisvaraturul, kus valikuid on palju ja otsused kaalukad, püüab Scandium Kinnisvara eristuda teadliku pühendumusega luua projekte, mis kõnetaksid enama kui pelgalt ruutmeetritega. Selle asemel, et minna kvantiteedi ja lihtsuse teed, otsitakse Lüiste sõnul objekte, mis pakuksid nii tulevastele elanikele kui ka arendajale pikaajalist väärtust ja uhkustunnet.
„Kui Scandium teeks, ütleme, Rae valda või Kiili – üldse mitte halvustavalt mõeldes – kuskile põllu peale lihtsaid kodusid, mida inimestel vaja on, siis kunagi karjääri lõpus võib-olla uhkustunnet väga ei tunneks. Aga sellise asja üle olen kindlasti uhke,“ viipas Lüiste käega merevaatele Scandiumi Marienholmi arenduse korterist.
Selle filosoofia ilmekad näited on Haapsalus Suvituse arendus või Pärnus Tammsaare puiesteel asuv ajalooline kinnistu, mis oli müügis lausa 14 aastat. Selline lähenemine nõuab praeguses, varasemast keerulisemas turuolukorras erilist pingutust ja maine on olulisem kui kunagi varem. „Praegu on ikkagi niimoodi, et see äri on koondunud ja jäänud nende kätte, kes oskavad sellega tegeleda,“ kinnitas Lüiste.
Hinna vastu ei saa, mööndustega
Kuid hinna vastu ei saa, tõdes Lüiste. Samas rõhutas ta, et ostjale on oluline vahe, kas arenduse taga seisab tugeva katusbrändiga ettevõte või tundmatu tegija. „Kõige hullem on siis, kui arendaja on suvaline OÜ, kellel ei ole katusbrändi, mille pärast muretseda, ja ta lihtsalt kustutab või laseb pankrotti selle keha,“ tõdes Lüiste.
Seejuures ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et tundmatumate arendajate pakkumised võivad olla ahvatlevalt soodsamad. „Kahjuks see soodne hind motiveerib,“ lisas ta.
Kõrvaltvaatajale tundub see kui reklaamtekst, aga Lüiste sõnul kaasneb madalama hinnaga sageli suurem risk: puudulik kvaliteet, probleemid garantiiga või isegi olukord, kus arendaja on pärast tehingut kättesaamatu. Seega, kuigi esmapilgul võib sääst tunduda suur, võib pikas perspektiivis osutuda odavamaks valida usaldusväärne ja mainekas arendaja, kes vastutab oma töö eest ka aastate pärast.
Ka Scandium pole olnud täielikult väljaspool avalikkuse teravdatud tähelepanu, eriti seoses ühe kaasasutaja, Jaak Roosaare, tegemistega. Lüiste tunnistab, et kuigi möödunud aasta augustis toimunud olukord tekitas muret, siis Scandiumi tegevust see eriti ei mõjutanud. „Kuidas see meid mõjutanud on? Ma ütlen ausalt, õnneks mitte väga palju. Minu arust Scandiumiga ei võrdu otseselt keegi – ei võrdu mina, ei võrdu Kalle [Kalle Aron, kaasasutaja], ei võrdu Jaak.“
Et oleks, mida meenutada
Scandiumi Haapsalus asuv Marienholmi arendus on ehk üks parimaid näiteid ettevõtte filosoofiast luua midagi enamat kui lihtsalt hooneid. Koostöös 3+1 arhitektidega ja maastikuarhitektuuribürooga Tajuruum sündis visioon luua paik, kus loodus ja nüüdisaegne disain kohtuvad. „Selles arenduses mina ei tea ühtegi akent, kust ei oleks merevaadet,“ kinnitas Lüiste. See saavutati hoolika planeerimise ja majade paigutusega, et maksimeerida vaateid 270 kraadi ulatuses ümbritsevale merele.
Projekti unikaalsus ja Haapsalu pikaaegne ootus uue arenduse järele tõid Lüiste sõnul kaasa kiire müügiedu. „Haapsalus polnud keegi pikka aega midagi arendanud ja meil broneeriti kohe alguses üle 50% korteritest.“
Esimesed viis maja ehitati korraga, et vältida suviseid ehitustöid ja tagada elanikele rahu. „Järgmist etappi, ma arvan, me teeme väiksemalt, läheme nüüd edasi ühe maja kaupa,“ sõnas Lüite. Kokku on projektis ajaloolisele Marienholmi poolsaarele lubatud rajada kuni 200 korterit, kuigi Scandium ise peab tõenäolisemaks umbes 150 eluruumi rajamist koos sadamahoone ja restoranidega. Eelduslik projekti väärtus küündib 60 miljoni euroni.
Plaanid poolsaarega on aga suured. Hiljuti omandas tuntud ettevõtja Viktor Siilats arenduse kõrval kaks krunti, plaanides sinna rajada oma kolmanda sadama Haapsalus. Lisaks on Scandiumil müügis arenduse juurde kuuluv detailplaneeringuga krunt spaahotelli rajamiseks. Juhul kui sellele huvilist ei leita, on ettevõttel kindel plaan ja ambitsioon see ise valmis ehitada. „Ma ei mõõda oma tegemiste edu protsentides, pigem et see või teine arendus saaks valmis. Lisaks on Marienholm midagi, millele ma karjääri lõpus kindlasti tagasi vaatan ja mille üle uhke olen,“ mõtiskles Lüite.
Hind vs. ruutmeetrid
Üks kesksemaid küsimusi, millega iga koduotsija silmitsi seisab, on ihaldatud elamispinna suurus ja selle hind. Kuigi unistustes võib terendada avar ja ruumikas kodu, seab reaalsus tihtipeale piirid. „Kui keegi sulle hinda ei ütle, siis me kõik ütleksime: anna mulle 50-ruutmeetrine,“ tunnistas Scandium Kinnisvara tegevjuht ja asutaja Maido Lüiste, viidates loomulikule soovile suurema pinna järele, kui võrdluses on näiteks 40- ja 50-ruutmeetrine korter.
Kuid reaalsus astub mängu kohe, kui lisandub hinnasilt. „Aga nüüd selle kümne ekstra ruutmeetri hind on 45 000 eurot,“ ütles Lüiste. See sunnib enamikku ostjaid tegema karme valikuid. „Ja kui sa nüüd korteris oled, kas sul on vaja 45 000 euro eest ekstra rõdu või ekstra tuba? Või jätad selle 45 000 eurot endale alles ja ostad midagi muud,“ põhjendas Lüiste, miks arendajad ehitavad pisemaid kortereid – rahval lihtsalt pole piisavalt vahendeid.
Erandiks olevat luksuskinnisvara turg, kus hind ei pruugi olla esmane määraja. „Mõnikord on ruutmeetrite rohkus staatuse sümbol,“ selgitas Lüiste. Seesama paistab välja ka nende Haapsalu arenduses. Kui 200 000 euro eest saab 40-ruutmeetrise korteri koos kümneruutmeetrise rõduga, siis viimase korruse penthouse pakub kliendile pea 700 000 euro eest sada ruutmeetrit suletud pinda ja umbes 150 ruutmeetrit rõdu. „Osad kliendid on sinna lasknud meil paigaldada ka mullivanni,“ tõdes Lüiste.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes 22.05.2025.