Eesti ühe edukaima kinnisvaraarendusettevõtte Scandium Kinnisvara partner ja tegevjuht Maido Lüiste on saatuse tahtel töö- ja eraelu omavahel tihedalt läbi põiminud ning usub, et parimad õppetunnid tulevad praktikast ja mõnikord on vaja tulemusteni jõudmiseks teha ka riskantseid otsuseid.
Mis oli teie esimene töökoht?
Minu taust oli see, et mina alustasin õnneks või kahjuks suhteliselt hilja palgalise tööga. Meie perel on Tartumaal oma talu ja seal abiks olles pidi erinevaid töid tegema, sealhulgas päris palju ehitustöid. Kaitseväes olin ma pioneeripataljonis ehk ehituspataljonis ja oma professionaalset karjääri alustasin alles pärast kaitseväge.
Esimene töökoht oli üks väike Tartu projekteerimisettevõte Kuubik Projekt, kus ma töötasin mõne kuu. Kaitseväes olles olin lugenud ajalehest, et Tallinnas keegi eriti kinnisvaraarendusega ei tegele, on ainult kolm firmat: YIT, Metro Capital ja Endover. Pakkusingi ennast siis Endoveri praktikale ja sain kogu Endoveri kasvamise ja tõusu läbi elada. Alguses oli firmas tööl kuus inimest ja mingil hetkel 70-80 inimest. Sain sealt ka väärtuslikke kogemusi, kuidas arenduspoole peal ja toodete välja mõtlemisel võimalikult nutikas ja efektiivne olla.
Olen õppinud kolm aastat ehitusinseneriks, aga mingil hetkel jõudis mulle kohale tõdemus, et ma selle erialaga ei taha lõpuni minna ja otsustasin õppida juurde majandust. Tegin katsed ja käisin Soomes Aalto ülikoolis, mis on Eestile lähim koht, kus saab spetsiaalse õppekava alusel kinnisvara finantspoolt õppida.
See õpe keskendus kinnisvaraanalüüside ja finantsprognooside tegemisele ja muule kinnisvaraarenduses olulisele.
Kuidas nägi välja teie teekond juhi kohani?
Alustasin praktikandina, siis mingil hetkel olin objektijuht ja projektijuht ühe väiksema arenduse juures. Siis olin kaks aastat Soomes magistriprogrammis ja tagasi tulles töötasin Capital Millis, tehes mõnda aega puhtalt finantsanalüüse, tasuvusarvutusi ja erinevaid projektide jälgimisi — olin sellisel analüütiku positsioonil. Siis sain aru, et puhtalt tehniline analüüs ja kontorilaua taga olemine mulle ei sobi ning liitusin uuesti Endoveriga.
Olin seal projektijuht ja tegin paar erinevat projekti läbi. Kuna projektide juhtimine läks mul üsna hästi, siis olin mõnda aega ka kogu ehitustiimi juht. Mingil hetkel kohtusin ma tänaste äripartnerite Kalle Aroni ja Jaak Roosaarega ja meil tekkis selline ühine huvi arendada investeerimiskortereid.
Kui esimesed majad ostetud said, siis oli oma ettevõtte asutamise plaan juba kindel. Sellel hetkel vaatas igaüks, mis tema tugevus on ja meist kolmest oli minu tugevaim külg ettevõtte juhtimine ja ilma suurema diskussioonita see ülesanne minu kanda jäi.
Milline on teie peamine roll praeguses ametis ja milline näeb välja tavapärane töine päev?
Meil on selles mõttes üsna nagu hea organisatsioon, et on päris palju häid tiimijuhte —nii turunduses, müügis, arenduses kui finantsosakonnas, nii, et tegelikult toimib ettevõtte praeguseks juba päris iseseisvalt. Minul on seega päris mõnus, saan keskenduda strateegilistele teemadele.
Ala, milles ma tugev olen ja millega ma tegelen on kinnistute hankimine. Kui mingi kinnistu silmapiirile tuleb, siis selle analüüs on puhtalt minu laual. Jooksvalt ja iganädalaselt toimuvad erinevad koosolekud, kus ma saan tagasisidet, kuidas meie tiimidel läheb. Müügis, turunduses ja finantsis ma nii väga näppupidi sees ei ole, aga arendusosakonna töös mulle meeldib kaasatud olla. Ma usun, et mul mingisugune kogemuste pagas on ja me moodustame koos projektijuhtide ja arendusala juhiga ühtse ja hea tiimi.
Juhtide tööpäevad tihti ei jää kaheksa tunni piiresse, et kas ka teil on näiteid erakordselt pikaks veninud tööpäevadest?
Otseselt ei ole, aga ma arvan, et ettevõtte omaniku jaoks — ma olen juhi ametile lisaks ka Scandiumi suurim osanik — on tööl ja eraelul vaevu aimatav piir. Meie ettevõtte puhul on selline huvitav lugu, et minu abikaasa on meie ettevõtte turundusjuht, nii, et meie pere on väga seotud sellega, kuidas ettevõttel läheb. Seetõttu ei oskagi ma pigem otseselt öelda, millal mul puhkepäev on. Ka näiteks puhkuse ajal meeldib mul tegelikult ettevõtte asjadega kursis olla.
Kas kodus tuleb ette ka, et tuleb end ennast korrale kutsuda, et mitte tööasju arutama hakata või on see teie peres paratamatus?
Mul on väikesed lapsed, kes vajavad tähelepanu, nii, et kodus olles on endega käed-jalad tegemist täis. See aitab tööle ja eraelule tol hetkel kena piiri vahele tõmmata. Aga me töötame abikaasaga igapäevaselt koos ja kui mingi oluline teema on vaja läbi arutada, siis tuleb seda teha ka töövälisel ajal.
Muus osas on mul üldiselt nii, et kui koju jõuan, siis telefon jääb kapinurgale vähemalt kuni selle ajani, mil lapsed magama jäävad.
Kui palju teie ajast kulub klientidega suhtlemisele?
Kui me müüme kortereid, siis selle jaoks on meil täitsa tasemel ja väga hea tiim, nii, et korteriklientidega ma ei suhtle. Aga me oleme ajalooliselt müünud kinnistuid. Oleme ostnud neid hea hinnaga ja siis mõnda aega enda käes hoidnud ja edasi müünud. Viimase aasta jooksul vist neli kinnistut. Sellistes olukordades olen mina see, kes läbirääkimisi on läbi viinud ja suhelnud.
Mis on olnud teie senise karjääri kõige suurem või kõige kauem kestnud arendusprojekt?
Meil on mitu sellist projekti, mis on kestnud neli-viis aastat. Üks selline oli Magma üürimaja projekt Laki tänaval. Neli aastat on meil olnud planeerimis-projekteerimisfaasis meie üks uhkemaid hooneid, Scandium Park büroohoone Ülemiste ristmiku ääres. Arvestades, et me oleme seda neli-viis aastast projekteerinud-planeerinud ja läheb veel vähemalt kaks aastat, enne kui see ehitusse läheb. Tõenäoliselt see saab üks pikemaid olema.
Meie teine suurem projekt on Haapsalus Marienholmi poolsaar. Seda oleme kolm aastat teinud ja arvestades, kui palju seal on arendusetappe — neli etappi kortereid, spaaetapp, sadam ja kõik muu—, siis sealt võib tulla kümme aastat veel juurde. Nii, et tõenäoliselt saab Marienholm olema meie karjääris kõige pikem arendusprojekt.
Mida peate seniseks suurimaks tööalaseks või ärialaseks õnnestumiseks?
Ma arvan, see, et me Scandiumi asutasime ja oma äripartneritega tööalaselt trehvasime. Me oleme Jaagu ja Kallega loonud sellise väga hea ökosüsteemi ja keskkonna, kus meile endale meeldib käia. Meil on väga lahe tiim ja ajalugu on näidanud, et me oleme suutnud selle seitsme-kaheksa aastaga väga tulemuslikud olla.
Mis on olnud senise karjääri kõige olulisemad õppetunnid?
Minu aluspõhimõte on see, et praktiliselt asju tehes õpib kõige rohkem, nii, et eks me tihtipeale oleme selliseid hulljulgeid otsuseid teinud ja lihtsalt pihta hakanud ja eks neid tulemusi on tohutult. Ja mõnes mõttes meid ei häiri see, kui kogemused ka karmide õppetundidena tulevad. Aga ühte konkreetset õppetundi ei oska ma välja tuua.
Millised on kinnisvaraarenduse ja ehitusvaldkonna juures kõige meeldivamad aspektid?
Minu jaoks isiklikult on linnaruumi muutmine. Minu unistus oli ju keskkoolis arhitektiks saada, aga jäin ülikooli katsetel napilt arhitektuuriõppe tasuta kohalt välja ja seepärast läksin teisele erialale.
Linnaruumi parendamine, ägedate hoonete ehitamine on hästi inspireeriv ja nii mulle kui paljudele teistele meie tiimis kindlasti rahast oluliselt suurem motivaator. See tunne, kui sa midagi ilusat teed, teistele meeldib ja hästi kaubaks läheb, see on kõige ägedam tunne.
Aga millised on nende valdkondade negatiivsemad ja ebameeldivamad küljed?
Kinnisvaraarendaja on justkui püramiidi tipp, kellest kõrgemal on ainult klient. Meie saame endale kõik need mured ja rõõmud ning arendajatena oleme defineerinud, et meile makstakse hästi selle eest, kui me kõik need mured ära lahendame. Neid on ju tohutult: alates planeerimisteemadest ja aruteludest linnaga või ehitajatega lisaks kõikide igapäevamurede lahendamine ja ka see, et mõne projektiga võib minna tohutult aega, mis omakorda tekitab suuri rahalisi lisakulusid. Sa võtad tohutu riski ja pead lahendama tohutul hulgal muresid. See on see negatiivne aspekt. Aga kui sa oled teinud selle kinnistu osas algselt õige otsuse, saad sa selle eest üldjuhul ka hästi kompenseeritud.
Milliseid teisi valdkonna ettevõtteid võiks teie hinnangul teistele eeskujuks tuua ja kas konkurentidelt on ka midagi õppida või üle võtta?
Igaüks võiks alati olla piisavalt alandlik — meist pole keegi see kõige-kõige targem ja me ka kindlasti jälgime kogu aeg, mida teised teevad turunduses, mida teevad müügihindades, millised on korterite planeeringud… Ma arvan, et kõigilt annab õppida ja kindlasti on Eestis ka ettevõtteid, kes midagi meist oluliselt paremini teevad. Konkurents on edasiviiv jõud ja kui keegi midagi hästi teeb, siis see innustab ka teisi paremini tegema.
Millisena näete lähiaastate arenguid kinnisvara- ja ehitussektoris?
On nii positiivseid kui negatiivseid trende. Negatiivne on see, et meil rahvastikupüramiidis on keerulisem hetk. 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul sündinud inimesed on juba oma esimesed korterid ära ostnud, aga peale tuleb vähem potentsiaalseid ostjaid.
Meie riigis on ka mitu probleemiallikat, mis on majandusele oma mõju jätnud. Koroonaajast oleme möödas, aga sealt tulenev ebakindlus on täna võimendunud kohati rohemajandusele üle minemisest tulenevatest lisaprobleemidest.
Riigis on õhus hulk erinevaid makse, mis tarbijatele kindlasti ebakindlust tekitavad ja ebakindlus alati kandub edasi ka sinna, kuidas oma oste planeeritaks ja kui julged ollakse ostude tegemisel. Sellest tulenevalt on nii, et me oma pakkumisega ei taha nagu liiga laiad olla, vaid keskendume asjadele, milles me usume, et me oleme väga head. Oleme katsunud oma sortimendi jätta kitsaks, pakkudes peamiselt luksuslikke kortereid ja suvituskortereid.
Meil ei ole täna ambitsiooni olla otseselt kõige suurem arendaja, kellel on pakkumises kõige rohkem kortereid. Ebakindlus tarbijate poolt on piisavalt suur ja kohati võimendanud ka sellest, et julgeolekuolukord lükkab osade klientide puhul ostuotsuse tegemise edasi, sellega pigem venitatakse. Ja kui siia juurde panna, et paljudel on võib-olla ebakindlus töökoha osas, siis võib öelda, et praegu on tekkinud nii-öelda täiuslik torm. Küsimus on selles, millal see torm üle läheb.
Kas ja milliseid eelseisvaid probleeme oleks valdkonna ettevõtetel võimalik mõistliku käitumisega praegu leevendada või ära hoida?
Kui meie ettevõtjatel oleks kindel tunne investeerida ja riigil tervikuna läheks majanduslikult hästi, kanduks see igale poole edasi. See julgus kandub nii tarbijateni kui ka kinnisvaraarendajateni. Täna mulle tundub, et riigis tervikuna on puudu enesekindlusest.
Meie ise proovime sellega kohaneda, ja ei plaani võib-olla olla hetkel nii palju asju turule tuua, kuigi taustal on valmis päris mitu projekti, teostame me neid praegu ikka väga läbimõeldud valiku põhjal.
Usume, et klientuur on endiselt olemas, aga igale kinnisvarale võib-olla enam mitte sellises mahus nagu paar aastat tagasi.
Soovitus oleks hoida kainet meelt ja teha turvalisi valikuid kapitali kaasamisel. Kinnisvaraarendajate põhivaenlane on ikkagi kallis laen, mida on liiga palju peale võetud. Selles osas tasub ratsionaalne olla ja seda me üritame ka ise teha.
Artikli avaldas 18.07.2024 Ehitusleht.