Peamiselt üürimajade arendajana tuntud Scandium muutis fookust ja ostis mitu magusat krunti.
Scandium Kinnisvara ei ole seni suurte arendajate liivakastis tegutsenud, kuid nüüd saabuvad nad sinna vaat et ühe suurema labidaga. „Nüüdseks on meil kompetents, meeskond ja kapital selline, et jõudu on üle. Oleme võtnud fookusse ka muud sektorid,” ütleb Scandiumi üks kolmest partnerist Maido Lüiste. Koos partneritega – Kalle Aron ja tuntud investor Jaak Roosaare – tehakse tööd kümne projekti kallal. Äsja osteti maalahmakad nii Põhja-Tallinnas, Laagris, Luigel kui ka Peetris.
„Meie ampluaa on muutunud. Elukondlikud projektid moodustavad ligi 60% kogumahust ja need ei ole ainult üürikorterid,” jätkab Lüiste.
FOTO: TIIT BLAAT
Üks uusi projekte tuleb märgiline. Peterburi tee algusse Lexuse hoone kõrvale rajatakse Scandium Park. Esmalt kerkib sinna üks hoone, kus asuvad eelkõige nende endaga seotud ettevõtted, järgmiseks rajatakse ka hotell. Samuti on plaanis teised hooned, et moodustuks – nagu nimigi ütleb – majade park. „See hoone on rohetehnoloogias samm edasi,” märgib Lüiste. Aron lisab, et terviklik kõrgemate hoonetega uus maamärk kerkib sinna viie kuni kümne aasta jooksul.
Tuhat ühikut kinnisvara
Varem üürimaju arendanud ja omanud Scandium on mitu projekti maha müünud, ent haldab neid endiselt tütarettevõtte kaudu. Nende käes on veel mõnikümmend korterit, mis on samuti plaanis maha müüa. „Nestin on Scandiumi strateegias olulisel kohal. See üksus ei ole suur, aga nad hoolitsevad üürnike eest. Tagavad investoritele tootluse ja majade täitumuse. Kui Eestist välja liigume, siis võtame selle kontseptsiooni kaasa,” räägib Aron.
Nelja aasta jooksul on Scandium turule toonud ligi 500 korterit. Kui arvestada praegusi projekte – nii elukondlikke kui ka üüri-, kaubandus- ja büroopindu – siis on neil töös tuhat ühikut kinnisvara.
Kalle Aron toob Scandiumi kiire arengu põhjuseks selle, et nad on ise olnud nii pindade omanik kui ka haldaja ja sellest palju õppinud. Katsetatud on uusi töömeetodeid ja palutud tagasisidet. „Õpime enda ja ka teiste vigadest. Võtame ette arendusreise, et vaadata neid kohti, kus arendatakse väga kõrgel tasemel,” toob Aron esile. „Eesti kinnisvaraturg läheb järjest põnevamaks,” lisab ta.
Mitu tõmbepiirkonda
Scandiumi partnerite sõnul ei ole Tallinn ja selle ümbrus kaugeltki valmis ega turuosaliste vahel kuidagi jagatud. Küll aga ütleb Maido Lüiste, et pealinnas on suurtel arendajatel selged piirid ees. Soovitakse teha terviklikke projekte – uusi piirkondi ja maamärke rajada, linnaruumi ringi kujundada. Ühe maja kaupa arendada on Lüiste sõnul nagu hambaauku parandada. Samal ajal ei ole eriti Tallinnas selliseid piirkondi just palju. „Kahjuks on ka neid, kes istuvad oma maalapi otsas ega anna ka teistele arendada. Aga eks need alad arendata siis tulevikus välja,” arvab ta.
Suuremad arendused on seega pealinna kõrvalvaldades. Tuntuim ja kuumim on Peetri, mis Scandiumi partnerite hinnangul on ka tulevikus populaarne elukoht. „Kui tõmmata sirkliga kaardil ring Viru keskuse ümber, siis Peetri on sellest sama kaugel kui Kristiine linnaosa,” toob Lüiste esile paiga võlu. Kuid ka siin tulevad varsti ette piirid, sest kortermajade komplekse Peetrisse kuigi palju teha ei saa.
Põhja-Tallinnas on see-eest palju krunte, kus pole detailplaneeringut. Selle kehtestamine võtab aega viis kuni kümme aastat. Et osta, peab arendaja olema kannatlik ja võimekas. Lüiste on Soomes õppinud ja sealset turgu tähelepanelikult jälginud. Naaberriikides on suundumus samasugune – linnas sees otsi maatükke tikutulega taga, ent äärelinn areneb. „Väga huvitav on ka Harku järve piirkond,” ütleb Lüiste. Nende enda viimased ostud näitavad kätte teisedki tõmbekohad: Luige ja Laagri.
Ostjate huvi on suur
Üldine turuseis on Lüiste sõnul selline, et kui võrrelda üürikortereid, büroopindu ja elukondlikku kinnisvara, siis n-ö pidu käib viimasena mainitus. Tarbija huvi on suur. Ehitushinnad on märkimisväärselt tõusnud, kuid need kantakse edasi lõpphinda ja ostja neelab selle alla. Lüiste lisab, et suuri projekte teevad võimekad arendajad, kes pidevalt seiravad turgu ja uute projektide alustamisega vajaduse korral ootavad. Üüriturule avaldab siiani survet Airbnb korterite tulek pikaajalise üürimise segmenti. „Kui koroonaolukord laheneb ning taas reisitakse ja õpitakse välisriigis, siis üürihinnad taastuvad,” usub Lüiste. Büroopindade asjus on kõik aga äraootaval seisukohal.
Küsimusele, kas Scandium tuleb nüüd suurte sekka, et sinna jääda, vastatakse, et neile rusikatega vehkimine ei istu. Projekte on tehtud ja tehakse edaspidigi ka koos teiste arendajatega, nendega saadakse hästi läbi. „Tihti saame mõne objekti juures kokku ja selgub, et ka teised tahavad seda. Viimasel kevadel on tihti juhtunud, et tahan midagi ja tuleb kõne, kus küsitakse, kas ma ka pakun,” ütleb Lüiste lõbusalt.
Palju odavat raha
Kalle Aroni sõnul loodetakse kunagi kasvada bilansimahult Merkost suuremaks. Küsimus on ajas. „Eks Merko ka pinguta ja kasva,” tõdeb ta siiski.
Ring ei ole suur, kuid see-eest joostakse nad piltlikult öeldes alati pikali, kui nad mõne projekti välja käivad.
Jaak Roosaare, kes vastutab Scandiumis investorite poole eest, ütleb intervjuu lõpetuseks konkreetselt: „Raha on praegu odav ja seda on palju.” Scandium paneb projektidesse nii enda, panga kui ka erainvestorite raha. Ring ei ole suur, kuid see-eest joostakse nad piltlikult öeldes alati pikali, kui nad mõne projekti välja käivad. See tendents ei muutu niipea.
Scandium Parki kohta loodavad partnerid, et kopp lüüakse maasse juba tuleval sügisel ja uus ajastu nende jaoks saab alata.
Artikli autor: Tanel Saarmann.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes ja Eesti Päevalehes 29.06.2021.