Koduost on üks olulisemaid investeeringuid ja suuremaid kulutusi, mida oma eludes teeme. Enne suure otsuse langetamist on mõistlik erinevaid kortereid ja arendusi põhjalikult võrrelda ja külastada. Kas uue kodu ostuks on täna ka õige aeg, saab vastata vaid igaüks ise, hinnates oma pere vajadusi ja võimalusi.
Koduost on pikaajaline investeering
Uue kodu ostu kaaludes tasub silmas pidada, et see on pikaajaline investeering. Lastega pered ostavad suurema kodu tavaliselt vähemalt 10-15a perspektiiviga. Nii jõuab kodukoha ümber tekkida rutiin, sõbrad, trennid ja koolidki. Teisalt tasub silmas pidada, et majandustsükli mõttes on kümme aastat pikk aeg. Sellel perioodil jõuab Euribor ja kodulaenuintress nii tõusta kui langeda, jõuab toimuda üks kuni kaks suuremat turbulentsi majanduses ning mitmeid lühiajalisi ootamatusi. Samas kinnisvara jõuab sellise ajaraami sees oluliselt väärtust koguda.
Kui kodu jääb väikeseks
Kiiremini jõuavad ostuotsuseni need pered, kellel on kolimiseks reaalne vajadus ruumipuudusest tulenevalt. Pandeemia ajal ja -järgselt märkasid paljud, et kodus on puudu üks lisatuba kodukontori jaoks. Laste sirgudes tekib tihti vajadus lisavannitoa ja vahel ka lisamagamistoa järele. Kui päike hakkab kõrgemalt käima, hakkab hing ihkama oma hooviala või terrassiga kodu. Kui sellised soovid ja mõtted jõuavad pikemalt settida, muutub vajadus uue kodu järele aina suuremaks. Investeering pere heaolusse on mõistetav igas majandustsüklis, tasub vaid pere võimalusi silmas pidada.
Kui lapsed on välja kolinud ja ruumi on ülearu
Ruumi võib ka vastupidi ülearu olla. Veel paarkümmend aastat tagasi ehitati meelsasti suuri kodusid – et nii endal kui lastel oleks parajalt ruumi. Kui lapsed on välja kolinud, tühjalt seisvaid ruume mitmeid ning suur maja vajab pidevat hoolitsust ja parandusi, on ka elu väärikamas etapis mõistlik uue kodu otsingul silmad lahti hoida. Uus kvaliteetne kodu, kusigakuised kulud on madalad, ruumid hästi planeeritud ja piirkond meelepärane, võib tuua uut energiat ja värskust. Kui otsides pöörata tähelepanu sellele, et ka maja ümbritsev keskkond ja maastik oleks terviklikult lahendatud ning uue kodu juurde kuuluks ka paraja suurusega aia-ala, võib uues kodus leida sarnased hüved nagu tänase maja puhul, kuid oluliselt väiksemate kohustustega.
Koduvahetusega väiksemate püsikuludeni
Lõppenud ja käesoleva aasta koduvahetusi mõjutavad ka kõrged küttekulud. Energiahindade tõusuga tõusid paljudes kodudes kommunaalarved varem nägematutesse kõrgustesse. Pole saladus, et uusarendustes on kommunaalkulud reeglina oluliselt madalamad kui vanemates hoonetes. Esiteks nõuab seda täna seadus – uusi ehituslubasid väljastatakse vaid A-energiaklassi majadele. Teiseks on aastatega küttelahendused oluliselt paranenud ja suurenenud ka arendajate valmisolek paigaldada algse investeeringuna kallimaid kütteallikaid – näiteks (vertikaalset) maakütet ja päikesepaneele. Uue kodu valikul tasub küttelahendust julgelt silmas pidada.
Pere reservfond võiks säilida
Tõusvate kulude perioodil on igati mõistlik hoida paraja suurusega reservfondi ootamatuteks kulutusteks. Uue kodu sissemakse kipub tihti tulema just reservide arvelt. Turbulentsetel aegadel tasub uurida arendajailt, kas nad on nõus väiksema sissemaksega kui Eestis täna tavapärane 15%. Nii jääb rohkem raha isiklikule kontole ja säilib suurem vabadus ootamatustega tegelemiseks. Scandiumis oleme Luige Kodude arenduses sissemaksu summa talvisel perioodil juba omaalgatuslikult 5%ni toonud, et tagada oma klientidele suurem rahaline tagavara ja nii ka suurem kindlustunne tuleviku osas.
Kinnisvaraturul on vähem stressi ja hektilisust
10 kuud tagasi olime olukorras, kus kinnisvaraturul rabati kõike ja kiiresti. Ostuotsused tuli langetada üleöö, sest uued kodud kadusid kiiresti lettidelt või tõusid nende hinnad nädalatega. Täna on turul oluliselt rahulikum, mis annab koduotsijale mõnusalt aega, et erinevate arenduste ja nende eelistega süvitsi tutvuda. Arendajatega saab paremini läbi rääkida ning enne lõplikku otsustamist rahulikult erinevaid variante kaaluda. Tõsi, kevade saabudes võib kinnisvaraturg taas suurema hoo sisse saada.
Artikkel ilmus ajakirja Kodukiri jaanuari numbris.