Londoni, Berliini ja teiste Euroopa pealinnade poole vaadates näeme, et üürimaja tähendab oluliselt rohkemat kui vaid väikeste üüritavate korteritega hoonet. Majadel on põnevad kontseptsioonid, ohtralt lisavõimalusi ja mis peamine – neis elavad inimesed moodustavad kogukonna. Co-living on selle viimastel aastatel taas tugevalt päevakorda tõusnud trendi välismaine nimetus. Kuidas on selleni jõutud?
Inimene on seltsiv hing. Uude linna koliv noor või spetsialist peab üles ehitama uue tutvusvõrgustiku, kellega lävida ja kelle poole küsimustega pöörduda. Kõige lihtsam võimalus on minna distantsilt kõige lähema inimese juurde – koputada naabri uksele. Meie, eestlaste puhul ei kõla see paraku väga loogiliselt – kuidas sa lähed naabrit segama, kes teab, kes sealt vastu vaatab. Kui majal on aga üldkasutatavaid elanikele mõeldud ruume, on kontaktivõtt lihtsam. Just nii toimivad ka Euroopa atraktiivsemad üürimajad. Maja oma jõusaalis trenni tehes, mänguderuumis lauatennist kõksides või pesuruumis pesu pestes kohtab teisi majaelanikke ja kontaktid on lihtsamad sündima. Terrassil ühiselt kohvitassi taga juttu ajades võib sündida nii mõnigi uus äriidee või kümneid aastaid kestev sõprus.
Kuid vaadakem ka majast väljapoole. Üürimaja arendaja peab mõistma oma elanike käitumisviise, tarbimisharjumusi ja väärtushinnanguid. Suurim märksõna on keskkonnast hoolimine. Läbi on saamas ajad, kus igal 20aastasel oli kasutusel temast vanem bemar. Meie keskkonna õnneks on liikvel ja populaarsed märksa säästlikumad liikumisviisid elektrirataste ja –tõukerataste näol. Arendaja ülesanne koostöös linnaga on nende tarbimine ja nendega liiklemine võimalikult mugavaks muuta.
Rataste parkimiskohad nii elanikele kui ka külalistele võiks olla hügieenifaktor, nii nagu siiani on olnud parkimiskohad autodele. Kuid mõelgem samm edasi – rattamajad võiksid olla varustatud ka tõukeratase laadimisjaamadega, et laetud ratas oleks igal hetkel võtta. Ka rattamaja enda saaks muuta energiatarbijast elektri tootjaks, valides katusematerjaliks mõne Eesti oma iduettevõtte loodud katuselahenduse, mis on katus ja päikesejaam korraga. Näiteks Mustamäel meie arendatud SpaceCube’i üürimaja katusel olev päikesejaam tootis 2019. aastal 27% maja elanike aastasest elektrivajadusest. Kes teab – kui igaüks oma väikese sammu astub, võime süsinikuneutraalseks saada juba enne 2050. aastat.
Arvamuslugu ilmus Äripäeva veebis.