Viimased aastad on kinnisvaraarendajate jaoks olnud tormilised – ostude arv on langenud ning ellu jäävad vaid tugevamad. Kinnisvaraarendaja Scandium on aga leidnud töötava valemi. TalTechi vilistlane, ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Maido Lüiste räägib, kuidas kvaliteedile, eksklusiivsusele ja innovatsioonile keskendumine toob võidu koju.

“Enne Venemaa agressiooni algust Ukrainas olid tõesti head ajad – ostujõud oli tugev, huvi suur ja Euribor madal,” meenutas Lüiste. Tänaseks on olukord drastiliselt muutunud: ostumahud on vähenenud kolm korda ning nii majanduses kui ka julgeolekus valitsev ebakindlus hoiab potentsiaalseid ostjaid tagasi. Need tegurid on pannud kinnisvaraarendajad otsima uusi viise, kuidas keerulisel turul hakkama saada.

Suurte koguste ja standardlahenduste asemel keskendub Scandium nüüd kvaliteedile ja unikaalsusele. “Meie strateegia on lihtne – teha vähem, aga keskenduda kõrgema marginaaliga luksustoodetele.“

Ettevõtte portfelli kuuluvad Pärnu ja Haapsalu eksklusiivsed arendused ning muud projektid, mis paistavad silma oma asukoha ja disainiga. Lisaks luksussegmentidele püüab Scandium mitmekesistada oma tegevust nii tervise- ja ärikinnisvara arendamise kui ka energiasektorisse investeerimisega.

Väikearendajate kadumise ajastu

Viimaste aastate arengud on Lüiste hinnangul Eesti kinnisvaraturgu tugevalt raputanud. Kui varasematel aastakümnetel võisid väiksemad arendajad hõlpsalt turule siseneda ja leida oma niši, siis täna on olukord hoopis teine. Kasvavate regulatiivsete nõuete ja kõrgete kulude tõttu on kinnisvaraturust kujunenud kõrge sisenemisbarjääriga valdkond, kus domineerivad suuremad ja kogenumad arendajad.

Arendajad peavad arvestama tehnoloogia ja jätkusuutlikkuse osas suuremate ootustega. Tarbijad soovivad kaasaegseid lahendusi: targa kodu tehnoloogiaid ning energiatõhusaid hooneid, ent need tõstavad ehituskulusid. Samal ajal aga on arendajad sunnitud leidma ostjate väheneva arvu tõttu uusi viise, kuidas näiteks sooduskampaaniatega kliente ligi meelitada. “Eesti kinnisvaraarenduse turg on muutunud oluliselt keerukamaks ja kallimaks. Ehitusõigusega maa on linnades piiratud ja kättesaadav ainult suurte arendajate rahakotile,” selgitas Lüiste.

Lüiste toob välja, et turul on kujunenud oligopol, milles osalevad peamiselt suuremad ja ressursirikkamad ettevõtted. Need firmad suudavad endale lubada suuri projekte ja täita rangeid nõudeid, mis käivad väiksematele tegijatele sageli üle jõu. Sellest tulenevalt on vähenenud Eesti kinnisvaraturu mitmekesisus. “Väikeseid innovaatilisi arendajaid jääb järjest vähemaks. Turule pääsevad peamiselt need, kellel on juba välja kujunenud portfell ja piisav kapital.“

See trend ei ole omane ainult Eestile – sarnased arengud leiavad aset ka teistes Põhjamaades, näiteks Soomes ja Rootsis. Lüiste hinnangul toob see kaasa ühtlasema, kuid vähem loomingulise kinnisvaraturu, kus väikeste arendajate uuenduslikud lahendused jäävad tihti realiseerimata.

Väikesed kodud, suured unistused

Scandium on tuntud oma nutikate väikekorterite poolest, millest on saanud Eesti kinnisvaraturul tõeline nišitoode. Lüiste meenutas, kuidas idee sündis tema enda kogemusest. “Pärast Tallinnasse kolimist üürisin 12-ruutmeetrist korterit. See oli väike, aga toimis. Sealt tekkis mõte pakkuda noortele taskukohaseid ja praktilisi elamispindu,” rääkis ta.

Need 16–20 ruutmeetri suurused korterid on mõeldud noortele spetsialistidele, kes otsivad esmast, funktsionaalset ja kuluefektiivset kodu. “Majanduslikult on need korterid nii arendajatele kui ka üürnikele mõistlik valik. Ruumi on vähe, aga kõik vajalik on olemas.“

Üha enam räägitakse linnaplaneerimises 15-minutise linna põhimõttest – kõik oluline peab jääma jalutuskäigu kaugusele. “See on suurepärane idee, aga Eestis oleme selle realiseerimisest veel kaugel,” tõdes Lüiste. Ta toob esile Tallinna liiklusprobleemid, mis killustavad sageli kogukondi.

Siiski näeb Scandium arengus suurt potentsiaali. “Meie projektid keskenduvad mitmeotstarbeliste kvartalite loomisele. Näiteks on soov arendada Haapsalu poolsaarele nii kortereid, restorane kui ka spaa.“

Rohepöörde teemast ei pääse ka kinnisvaraarendajad. Riik nõuab, et kõik uued hooned vastaksid A-energiaklassi nõuetele, kuid Lüiste sõnul jääb surve siinkohal peamiselt seadusandlikuks. “Kliendid pole alati valmis rohelisi lisalahendusi kinni maksma. Siiski on meie eesmärk pakkuda tulevikku vaatavaid ja kestlikke kodusid.“

Tudengite loovus linnaruumi

Scandiumi ja ülikoolide koostöö on piirdunud seni praktikaprogrammidega. „Ka mina alustasin oma karjääri praktikandina ühes Eesti juhtivas kinnisvaraettevõttes, mis andis hindamatuid kogemusi ja võimaldas hiljem oma äri käivitada,“ jagas Lüiste.

Lüiste viitab võimalusele kaasata edaspidi arhitektuuritudengeid, näiteks linnaruumile loovat lähenemist nõudvate arenduste puhul. Ta toob esile Haapsalu poolsaare projekti, mille osas võiks poolsaare ja avaliku ruumi rikastamiseks teha koostööd. „See oleks midagi, mis meid kindlasti huvitaks.“

Samas märgib Lüiste, et üldiselt saavad ülikoolide ja ettevõtete koostööst enim kasu tootmisettevõtted, kellel on suuremad võimalused oma toodet teaduslike lahenduste abil arendada.

Scandiumi edu ei seisne ainult numbrites. Lüiste sõnul motiveerib meeskonda soov luua midagi tõeliselt ainulaadset. Olgu selleks väikekorterid, luksuslikud elamispinnad või jätkusuutlikud energiaallikad – Scandium demonstreerib, et unistused ja innovatsioon saavad ja peavad käima käsikäes. “Tähtis on teha seda, millesse sa ise usud,” võtab Lüiste oma filosoofia kokku.