Eesmärgiks on seatud hetkel paigutada hooned võimalikult omandatud arenduse välispiirile. Iga elamine tuleb unikaalse ilmega.

Kui koos arendusega kaasa tulnud detailplaneering võimaldas sinna piirkonda ehitada 66 elamuühikut, siis Scandiumi kontseptsiooni puhul on näha ette muutusi: “Kuna me tahame ehitada privaatseid ja heade valgustingimustega kodusid, siis nii palju bokse päris välja ei tule,” ütles Scandium Kinnisvara juht Maido Lüiste. „Pigem räägime maksimaalselt 62 boksist.“

Arendaja peab äärmiselt oluliseks seda, et tegemist on metsase alaga. „Eesmärgiks on seatud hetkel paigutada hooned võimalikult omandatud arenduse välispiirile. Soovime võimalikult vähe puid maha võtta ja tagada igale perele enda isikliku metsaala hoone taha.“

Hetkel ongi kuum teema, et kuidas hooneid ikkagi paigutada. Lüiste avaldab: „Mõtted on liikunud sellesse suunda, et arenduse keskele jätta metsaala, mis oleks avatud ka ümberkaudsetele inimestele, nii et tekiks ala kogukonnale.

Ka arhitekt Stanislav Popkov Standupi Arhtitektuuribüroost kinnitab: „Meie jaoks on see projekt kohe algusest olnud põnevaks väljakutseks.“ Lisaks poolavaliku kvartalisisese haljasala põhimõttele tutvustab Popkov: „Samuti on tulemas põnev maastikuarhitektuurne lahendus, kus kavandame täiendavalt haljastust ja omanäolisi väikevorme. Hoonete vahel tekib piisavalt vaatekoridore ja läbipääsuradasid.”

Scandiumi püüdlus ridamajade puhul on eesmärk kasutada puitu võimalikult palju, mis läheb kokku nende arenduse DNAga. „Et mitte et kasutada maksimaalselt betooni, mida on keeruline saada, mis on kallis ega pole ka loodussõbralik. Seega fassaadis ja ka konstruktsioonis on puit aukohal,“ sõnas Lüite.

Ridaelamu bokside suuruseks tuleb 110 m2, otsabokside puhul 120m2.

„Kui rääkida hoonestusest, siis tegu saab olema parajalt liigendatud mahtudega, mis loovad igale boksile unikaalse ilme,“ räägib arhitekt talle antud lähteülesande väljunditest. “Arendaja soov oli kasutada välisviimistluses kvaliteetseid hooldusvabu viimistlusmaterjale, mis samas sobivad keskkonnaga nii värvigamma kui tekstuuride poolest.

Energialahendustest soovitakse vältida gaasist sõltumist. Viimsiranna läheduses on gaasitrass maas, ütleb Lüiste. „Aga näeme, et tulevased elanikud ei soovi olla gaasiküttest sõltuvad ja arendajana me seda ei planeeri.“

Esimeste ridaelamute valmimine on planeeritud 2023. aasta lõppu.

Artikkel ilmus 27.07.2022 Äripäeva Kinnisvarauudistes.