Ühest küljest on koduostjate huvi uue ja suurema elukoha vastu suur. Teisalt on kinnisvarapakkumine rekordmadalal ning lähitulevikus ei paista sellele ka leevendust. Järgnevalt lähemalt kuuest trendist, mida võime käesoleval aastal korteriturult oodata.

Nõudlus suuremate korterite järele

Koroona-aastad on mõneski vallas õpetanud meid teisiti elama ja muutustega kohanema. Paljud pered on märganud, et kodu, mis tavarütmis, kus vanemad käisid tööl ja lapsed lasteaias-koolis, oli piisava suurusega, on tänaseks osutunud väikeseks. Suurenenud on igatsus suuremate ja rohkemate tubade järele, kus ka karantiini- ja isolatsiooniperioodidel kulgeks elu rahulikus tempos ning tähtsad asjatoimetused saaksid tehtud.

Uute korterite vähesus

Teisalt seisavad koduotsijad silmitsi suure defitsiidiga uute kodude seas. Nagu Pindi Kinnisvara mõned päevad tagasi ülevaatena kokku võttis Delfi Ärileht, on täna Tallinnas saadaval vaid alla saja korteri, kuhu oleks kohe võimalik sisse kolida. Aastane nõudlus pealinnas uue korteri järele on aga suurusjärgus 4000 korterit.

Tallinna lähiümbruse populaarsuse tõus

Olukorras, kus Tallinna uute korterite pakkumine on väike ja suuri kortereid napib veelgi enam, vaatavad paljud koduotsijad julgelt linnapiirist väljapoole. Kuna kodukontori päevade arv on paljudes ettevõtetes suurenenud, ei peeta tööle liikumise kiirust enam nii oluliseks kui mõned aastad tagasi. Pigem osatakse näha vaiksema ümbruskonna võlusid roheluse, liikumisradade, suurema kogukonnatunde ja privaatse aiaosa näol.

Fookus jätkusuutlikkusel

Rohepööre kinnisvaras on võtmetähtsusega, kui soovime jõuda tasakaalus majanduse ja ehitussektori keskkonnamõjude vähendamiseni. Siin on arendajatel oluline roll võtta strateegiline hoiak panustamaks nii teadmiste uuendamisse kui ka lisainvesteeringutega väiksema jalajäljega arenduste loomisse. Nihe puhtamate materjalide suunas toimub kiiremini siis, kui ka tarbijad seda ootavad ja nõuavad. Uutest tehnoloogiatest ja alternatiivsetest materjalidest kuuleme lähiaastatel palju.

Valmisolek elektritranspordiks

Elektriautode osakaal kogu Euroopas on jätkuvas kasvutrendis. Täna on elektriautode arv Eestis lähenemas 2400-le. Mõne aasta pärast ennustatakse, et see arv on juba 20 000 ja aastaks 2030 ületame 100 000 elektriauto piiri. Julgustamaks elektriautodele üleminekut loovad mitmed arendajad, sealhulgas Scandium, arenduste juurde elektriautode, aga ka muude mikromobiilsussõidukite jaoks laadimispunkte ja koduse elektrimõõtjaga seotud kaabeldusi.

Üürituru olulisuse kasv

Tulenevalt kinnisvarahindade suurest kasvust ja pakkumise vähesusest on paljude Eesti inimeste jaoks täna kinnisvara soetamine väga keeruline. Sellest tulenevalt võib ennustada – eriti pealinnas – üürituru olulisuse kasvu. Oleme kauaks jäänud kinni mõttemalli, kus oma isikliku korteri omamine on normaalsus. Hakkame tasapisi sammuma teiste Euroopa riikide mudeli poole, kus üüriturg moodustab kinnisvaraturust 30% ja enamgi.