Pealinna kodude hinnad on viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud ja käesoleval aastal ka uusi rekordeid löönud. See paneb paljud noored pered linnapiirist väljapoole vaatama, kus sama raha eest on võimalik soetada suurem korter koos aianurga ja kogukondliku turvatundega, kirjutab Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.
2021. aasta on kinnisvaraturul olnud märkimisväärne mitmest aspektist. Esiteks on korterite hinnad pealinnas, aga ka teistes suuremates Eesti linnades oluliselt tõusnud. Teiseks on nõudlus elamukinnisvara järele erakordselt suur ning ehitushinnad kõrged. Kolmandaks on osaliselt muutunud ruutmeetrihinna käitumisloogika – kui varem on kõrgeim ruutmeetrihind olnud mikro- ja väikekorteritel, siis tänaseks on uusi kõrgusi püüdmas pealinna suurimate korterite ruutmeetrihinnad. Nii on pered täna valiku ees, kas osta väiksem korter suurde majja linna sisse või suurem elamine linnapiiri taha.
Sama eelarve eest rohkem väärtust
Viimase kahe aasta elu-olu on paljudele perekondadele tõestanud suure kodu eeliseid. Vaikne kontorituba, avaram elutuba ja koolitöödeks sobivad lastetoad on muutumas olulisteks faktoriteks, millega uue kodu valikul ka arvestatakse. Võimalus rõdult murulapile astuda ja lapsed naabrilastega mängima lasta on samuti väärtused, mis tõstavad elukvaliteeti ja kodus olemise kergust.
Kogukondlik ühtsus
Terviklikesse arendustesse, kus ülekaalus suured korterid, kolivad tihti sarnase profiiliga pered. Näiteks uues linnalähedases ridaelamutega arenduses on suur tõenäosus, et naabriteks satuvad väikeste lastega perekonnad, kes on eluetapilt sarnases staadiumis. See soodustab perekondi rohkem omavahel aega veetma, mis omakorda suurendab arenduse sees kogukonnatunnet ja turvalisust. Linnasisestes suurtes elumajades on samas korteriomanike profiil mitmekesisem ja eluetapilisus väga erinev. Põhjuseid ühiselt aega veeta otseselt ei teki ja anonüümsus jääb suureks.
Terviklikult kavandatud elukeskkond
Linnapiirist väljaspool on arendajatel oluliselt lihtsam luua terviklikke keskkondi, mis tänu ühtsele arhitektuurile mõjuvad rahulikult ja esteetiliselt hästi. Samuti on lihtsam kavandada läbimõeldud liikumistrajektoore jalakäijatele, lastesõbralikke mänguväljakuid ja sportimisvõimalusi. Tänane teadlik koduotsija oskab neid hüvesid hinnata ja näha piirkonna lähituleviku perspektiivi.
Tööturu muutuvad trendid
Kodukontoris töötamise populaarsus on viimase pooleteise aastaga hüppeliselt kasvanud. Paljud ettevõtted näevad ka tulevikutrendina vähemalt osalist kodukontori soosimist. Kui igapäevaselt kontoris käia ei ole vaja ja kodus on töötamiseks olemas sobiv ruum või veelgi parem – lähikonnas võimalus kasutada koostöötamisruume, väheneb igapäevane pendelrände vajadus drastiliselt. Kui siia lisada hea (ühistranspordi)ühendus kesklinnaga nendeks päevadeks, kui siiski oleks tarvis linnas käia, võib linnapiirist väljaspool elamine kujuneda oluliselt rahuldustpakkuvamaks kui selle alternatiiv.
Artikkel ilmus Äripäeva Kinnisvarauudistes 20.09.2021