Minevik, mis väärib mäletamist
Kopli poolsaare pikk ajalugu saab alguse Kopli esmamainimisega 1365. aastal. Tol ajal asusid siin mühisevad tamme- ja männimetsad. Poolsaarel tegutses telliskivitöökoda ning laius karjamaa.
Kopli asumi elu aktiviseerus 1912. aastal, mil Tsaari-Venemaa hakkas Tallinnat arendama kui oma peamist sõjaväelaevastiku tugipunkti. Arenduste raames ehitati välja võimas ja väärika arhitektuuriga laevaehituse kompleks.
Lisaks tööstushoonetele ja elumajadele kerkis siia kõik eluks vajalik – kool, kirik, seltsimaja, haigla, söökla, kauplus, posti-, pritsi- ja politseimaja. Samuti rajati tänaseni alles olev trammitee. Kopli oli üks Tallinna esimesi piirkondi, kus on rakendatud tänapäevase linnaehituse põhimõtteid.
Marati 4a tulevane graafika ja elemendid majade sisekujunduses saavad olema meie kummardus kunagisele inspireerivale Klaasikuningale.
Tarbeklaasi sünni põnev lugu
Kopli poolsaare Bekkeri asundusse rajati 1930. aastate keskel mitu elujõulist ettevõtet. Üheks selliseks oli 1932. aastal tänasele Marati tänavale klaasikuninga Johannes Lorupi poolt loodud klaasivabrik. 1935. aastaks oli Lorup Eesti klaasitööstuse valitseja koos 180 töölise ja kolmes vahetuses tööajaga, mõne aastaga kasvas töötajate arv koguni 500-ni. Töötajate seas väga armastatud suurärimees investeeris enamiku teenitud tulust tootmise uuendamisse ja laiendamisse, välismaiste meistrite kaasamisse ja kristalliosakonna loomisse.
Lorupi kaubamärgiga esemeid eristas teiste toodangust klaasi puhtus ja tööde veatus. Nii polegi imestada, et kaunid Lorupi kristallkarahvinid, šampusepokaalid ja vaasid on siiani mitmete Eesti perede uhkuseesemed.
